Ultraortodokssed poliitilised parteid on andnud esimesi märke valmisolekust toetada uuendatud versiooni 2018. aasta ajateenistuse kavast, mis tähistab riigi sisepoliitikas olulist pööret. Iisraeli parlamendi ehk Knesseti välis- ja kaitsekomisjon töötab praegu seaduseelnõu viimistlemise kallal, et laiendada haredite teenistusse kutsumist Iisraeli kaitsejõududes (IDF). Reformi eesmärk on leevendada teravat pikaajalist ühiskondlikku pinget koormuse võrdse jaotamise üle ajal, mil riik seisab silmitsi keeruliste julgeolekuväljakutsetega mitmel rindel.

Kuidas toimib Libermani 2018. aasta ajateenistuse plaan?

Algne kava töötati välja endise kaitseministri Avigdor Libermani ametiajal ning see seab ultraortodokssetele meestele kindlad iga-aastased värbamiskvoodid. Lisaks näeb süsteem ette astmelisi rahalisi toetusi ja sanktsioone usukoolidele ehk ješivatele, mis ei suuda kehtestatud sihtarve täita. Seadusandjad kohandavad seda mehhanismi praegu hoolikalt vastavusse Iisraeli ülemkohtu lahenditega, mis nõuavad võrdset kohtlemist kõigile kodanikele. Varasemad ajutised vabastused asendatakse läbipaistva ja prognoositava värbamismudeliga, tagades armeele vajaliku inimressursi.

Uue värbamismudeli peamised sambad

  • Värbamiskvoodid: Järkjärgult suurenevad aastased sihtarvud toovad tegevteenistusse varasemast märksa rohkem ultraortodokseid noori.
  • Spetsiaalsed tehnoloogiakursused: IDF laiendab ettevalmistavaid programme luure-, küber- ja tehnikadivisjonides.
  • Kultuurilised eritingimused: Kohandatud lahingu- ja toetusüksused tagavad rangete usukommete ja toitumisreeglite täitmise väljaõppe ajal.
  • Majanduslik integratsioon: Sõjaväeteenistuse käigus omandatud tehniline väljaõpe aitab noortel hiljem edukalt siseneda tsiviiltööjõuturule.

Miks vajab Iisrael täiendavaid sõdureid eesliinil ja küberüksustes?

Kutsealuste baasi laiendamine vastab otsesele vajadusele leevendada personali puudujääki nii maaväe lahingubrigaadides kui ka kõrgtehnoloogilistes staapides. Spetsiaalsed teenistusprogrammid on varasemate katseprojektide raames juba tõestanud, et religioosseid sõdureid on võimalik edukalt integreerida ilma nende igapäevast palveelukorraldust ja Toora õppimist kahjustamata. Tehniliste üksuste tugevdamine tagab samal ajal Iisraeli kvalitatiivse sõjalise üleoleku ja tehnoloogilise vastupidavuse pidevalt teisenevas ohukeskkonnas.

Kaitseametnikud rõhutavad järjekindlalt, et riigi julgeoleku tagamine ei seisne pelgalt relvasüsteemide arvus, vaid ka ühiskondlikus ühtekuuluvuses. Kui seni kandis peamist kaitsekoormust ilmalik ja rahvuslik-religioosne elanikkond, siis haredite ulatuslikum kaasamine vähendab sotsiaalset polariseerumist ning tugevdab Iisraeli sisemist stabiilsust. Teenistuse kaudu luuakse ühtlasi elujõuline side ultraortodoksse kogukonna ja riigi innovaatilise tsiviilse kõrgtehnoloogiasektori vahel, mis suurendab riigi pikaajalist majanduslikku tootlikkust.

Mida saavad Euroopa relvajõud Iisraeli arutelust õppida?

Iisraeli kogemus pakub väärtuslikke õppetunde ka Euroopa riikidele, kelle relvajõud heitlevad tõsise isikkoosseisu nappusega. Mitmed NATO liikmesriigid on pärast aastakümneid kestnud kärpeid taastanud või laiendanud kohustuslikku ajateenistust, reageerides kontinenti ähvardavatele hübriid- ja tavapärastele julgeolekuohtudele. Paindlike, erivajadusi arvestavate teenistusmudelite loomine ning noorte tehnoloogiliste oskuste rakendamine armees on saamas modernse kaitseplaneerimise peamiseks eelduseks kogu alliansis.

Laiaulatuslik ja kõiki ühiskonnakihte hõlmav ajateenistus aitab liitlasriikidel säilitada kõrget lahinguvalmidust ning heidutada võimalikke vastaseid. Knesseti arutelu näitab selgelt, et kaitsevõime tugevdamine ja ühiskondlike kompromisside leidmine saavad käia käsikäes. Jeruusalemma seadusandjad loodavad, et viimistletav seadus pakub püsiva lahenduse, mis lepitab siseriiklikud erimeelsused ning kindlustab riigi kaitsevõime tulevasteks aastakümneteks.